Jälle käin vana rada.
kastanid on kaetud lumega.
apaatsus hiilib mu selja taga,
näen maailma liiga tumedalt
sina seda ei mõista
arvad et kõik on kui
lakiga lakutud.
ela edasi oma ideaalides
minust,
kes ma maailma tunnetamiseks
julgen kasutada sõna
süsimust.
No comments:
Post a Comment