Mul eksisteerib selline asi nagu blogi.
see suvi on olnud minu jaoks ajumandumine.
pole lugenud loetavat , uurinud uuritavat.
kahju.
aga see eest olen kohtunud väga erinevate ja heade inimestega ning saanud palju uusi kogemusi.
nii imeline on su veeremine
ja algushetk, mil keegi ütleb: mine
ning sellest häälekölast völutuna
viib üle väljade su rada, kuna
neist väljust üha enam saab su sisse
kui üha enam sulgund veeremisse
tee tasa silub tasaseks su möhnad
su külge jäävad tema rohulöhnad
ja tema tolm, ta kümme tuhat nime
on veeremise tabamatu ime.
/R.Sander
